aasta alguses seisavad Leedu ettevõtted silmitsi oluliste majanduslike suundumustega. Balti piirkonna majandus taastub, kuid ettevõtted peavad arvestama ülemaailmsete rahutuste, muutuvate kaubandustingimuste ja kohalike riskidega. Ainuüksi kasvuprognoosidest ei piisa – juhid peaksid võtma konkreetseid meetmeid uute võimaluste ärakasutamiseks ja võimalike ohtude eest kaitsmiseks. Pakume faktipõhiseid ülevaateid kaubanduse, krediidiriskide ja piirkonna dünaamika kohta ning teavet tööriistade kohta, mis aitavad tagada sujuva ja turvalise äri arengu.

Majanduskeskkond: mida Balti riikide kasv teie ärile tähendab

Eesti. Eesti aeglasemat (2,0%) kasvu põhjustab peamiselt suur sõltuvus ekspordist: üle 60% SKP-st tuleb kaupade ja teenuste ekspordist. Riigi seotus ebastabiilsete tehnoloogia- ja energiaturgudega muudab ta ülemaailmsetele nõudluse kõikumistele haavatavamaks. SEB andmetel peaks keskmine palk Eestis 2025. aastal tõusma umbes 6,5% – kolmest Balti riigist kõige vähem.

Leedu. Prognooside kohaselt kasvab Leedu majandus 2025. aastal 3,0-3,1%, mida toetab suurenev eratarbimine ja umbes 2 miljardit eurot EL-i vahendeid "rohelistele" ja infrastruktuuriprojektidele. Eratarbimine jääb tugevaks tänu keskmise palga 8,5%-lisele kasvule, mis on eriti soodne jaekaubandusele, tarbekaupade sektorile ja kinnisvarale.

Läti. Läti tagasihoidlik 1,8%-line majanduskasv on seotud välise sõltuvusega: imporditavad energiaressursid ja välisrahastamine piiravad riigi majanduslikku iseseisvust. 2025. aastal prognoosivad Sodra ja SEB Lätis palkade kasvu umbes 7,4%.

Mida peaksid ettevõtted tegema? Dünaamilises keskkonnas saavad ärijuhid kasutada krediidiraporteid, et hinnata tarnijate ja klientide finantsilist usaldusväärsust ning vältida koostööd riskantsete ettevõtetega.

Geopoliitilised rahutused: võimalikud muutused USA-st

1. aastal võib ülemaailmne kaubandus muutuda, kui USA peaks uuesti tariife karmistama või muutma oma suhtumist NATO kohustustesse. President Donald Trumpi tagasitulek võib suurendada tariife EL-i kaupadele, mis mõjutaks negatiivselt Balti eksportivat sektorit. Samuti võib USA vähenev toetus NATO-le tähendada, et EL-i riigid peavad riigikaitsele rohkem kulutama, mistõttu võivad äri arendamiseks mõeldud ressursid väheneda.

Mida ettevõtted peaksid tegema:

• Jälgida USA kaubanduspoliitika muutusi ja vajadusel kohandada ekspordistrateegiaid
• Kaaluda ettemaksete kindlustamist, et kaitsta ettemakseid juhul, kui partnerid muutuvad geopoliitiliste riskide tõttu ebausaldusväärseks

Kaubanduse ja ekspordi suunad: millele 2025. aastal keskenduda

Eesti kiiresti kasvav tehnoloogiasektor, kus paistavad silma sellised ettevõtted nagu Bolt, kasvab igal aastal umbes 35%.

Leedu. Ekspordi taastumist toetab EL-i nõudlus tehnoloogia, tarbekaupade ja põllumajandustoodete järele. Siiski jääb eksport Venemaale ja Ukrainasse ebastabiilseks, kuna geopoliitilised tegurid piiravad nendel turgudel kasvu. 2024. aasta novembris kasvas Leedu jaekaubanduse maht 7,2%, jäädes alla vaid Rumeeniale (8,6%) ja ületades märkimisväärselt EL-i keskmist (1,5%) – see näitab tugevnevat sisetarbimist ja pakub eksportijatele häid võimalusi.

Läti investeerib palju infrastruktuuri (sealhulgas Rail Balticasse) ja järgmise kahe aasta jooksul vajab see sektor investeeringuid ehitus- ja transporditeenustele umbes 1 miljard eurot.

Mida ettevõtted peaksid tegema? Kõrge lisandväärtusega kaupade eksportijad peaksid keskenduma Saksamaale ja Poolale, kus SKP kasv (vastavalt 1,2% ja 3,4%) püsib stabiilsena. Soovitatav on kasutada krediidijuhtimise vahendeid maksete olukorra jälgimiseks, eriti Lätis ja transpordiga seotud sektorites.

Krediidiriskid ja maksejõuetus: kuidas end kaitsta

Kuigi maksejõuetuse riskid pole veel eriti suured, kasvavad need kõige haavatavamates sektorites, näiteks transpordis, kus maksed hilinenevad keskmiselt 61,6 päeva. Suurenevad ka energiamahukate ettevõtete kulud, eriti Eestis ja Lätis.

Poola on hea näide. Maksete edasilükkamine Poolas vähenes keskmiselt 46,2 päevani, mis näitab, et vastutustundlik finantsjuhtimine võimaldab maksetähtaegu lühendada.

Riskide maandamise meetmed:

• Võlgade sissenõudmise teenused, mis aitavad tagasi saada hilinenud makseid ja säilitada stabiilset rahavoogu
• Ettemaksete kindlustus, eriti väärtuslik rahvusvaheliste või riskantsete partneritega koostöö tegemisel

Sektorite ülevaade: kust otsida suurimat potentsiaali

1. Jaekaubandus ja tarbekaubad. 3% aastane tarbimise kasv Leedus hoiab jaekaubandussektori nõudlust. E-kaubanduse ja kiire käibega tarbekaupade (FMCG) ettevõtted peaksid keskenduma laienevale sisetarbimisele.
2. Tehnoloogia. Eesti tehnoloogiasektor laieneb eriti kiiresti, samal ajal kui Leedus kasvas Vinted UAB 2024. aastal koguni 60,5%. See näitab laiu koostöövõimalusi tarkvara, tehisintellekti lahenduste ja muude digitaalsete teenuste loomisel.
3. Logistika ja infrastruktuur. Eeldatavasti kasvab kaubamaht igal aastal umbes 8%, mistõttu saavad logistikaettevõtted suurendada ladustamisvõimsust, eriti Rail Baltica trassi sõlmpunktides. Ehitusmaterjalide tarnijatele prognoositakse samuti nõudluse kasvu kuni 1,5 miljardi euro väärtuses kogu Balti regioonis.

Mida ettevõtted peaksid tegema? Kasutage äri rahastamise teenuseid laienemiseks logistika ja ehituse valdkonnas, arvestades suurenevat infrastruktuuri ja ladustamise vajadust.

Andmepõhised ärisuunad 2025. aastal

Leedu majandus näitab vastupidavust, mistõttu avanevad ettevõtetele uued väljavaated, kuid 2025. aastal edukaks tegutsemiseks on vaja teha andmepõhiseid otsuseid ja riske õigesti juhtida. Kasutades kaubanduskrediidi kindlustust, ettemaksete kaitset ja krediidiraporteid, saavad juhid vähendada võimalikke ohte ja kasutada ära kasvavaid võimalusi.

Balti äri peab jääma valvsaks, kohanemisvõimeliseks ja strateegiliselt mõtlevaks. Usaldusväärse teabe ja õigete tööriistade abil saavad Leedu ettevõtted tugevdada oma positsiooni ja saada 2025. aastal piirkonna kasvu liidriks.

Allikad:

1. Lietuvos bankas. (2024). Lietuvos ekonomikos raida ir perspektyvos. https://www.lb.lt/uploads/documents/files/2024_12_19%20LT%20ekonomikos%20prognoz%C4%97s(1).pdf

2. Lietuvos bankas. (2024). Lietuvos banko prognozė: Gerėsianti tarptautinė ekonominė aplinka, vidaus vartojimas ir atsigaunančios investicijos spartins ekonomikos augimą. https://www.lb.lt/lt/naujienos/lietuvos-banko-prognoze-geresianti-tarptautine-ekonomine-aplinka-vidaus-vartojimas-ir-atsigaunancios-investicijos-spartins-ekonomikos-augima

3. (2024). Lietuvos banko prognozė 2025 metams: Atlyginimai augs lėčiau, kainos – smarkiau. https://www.delfi.lt/verslas/verslas/lietuvos-banko-prognoze-2025-metams-atlyginimai-augs-leciau-kainos-smarkiau-120073332

4. Allianz Research. (2024). Global Economic Outlook 2024 Q4: Defying gravity? https://www.allianz.com/en/economic_research/insights/publications/specials_fmo/241219-global-economic-outlook.html

5. Coface. (2024). Baltic Top 50 2024: Ranking of the largest Baltic companies. https://www.coface.lt/en/news-economy-and-insights/coface-baltic-top-50-2024-ranking-of-the-largest-baltic-companies

6. Coface. (2024). Corporate Poland Payment Survey 2024: Shorter payment delays amid improving economy. https://www.coface.lt/en/news-economy-and-insights/corporate-poland-payment-survey-2024-shorter-payment-delays-amid-improving-economy

7. Latvijas Banka. (2024). Macroeconomic Forecasts – December 2024. https://www.bank.lv/en/news-and-events/news-and-articles/news/17111-macroeconomic-forecasts-december-2024

8. Latvijas Banka. (2024). Forecasts of Latvijas Banka. https://www.bank.lv/en/operational-areas/task-monetary-policy/forecasts

9. SEB Lietuva. (2025). Kas stiprins ir stabdys Lietuvos ekonomiką 2025 metais? https://www.linkedin.com/posts/seb-lietuvoje_pasi%C5%BEym%C4%97kite-savo-kalendoriuose-sausio-28-activity-7287449015053414405-j3EI/?utm_source=share&utm_medium=member_desktop